Jürgen Rooste õppis Tallinna Reaalkoolis, niisiis minu koolivend. Ses luuletuses vägagi puudutasid mind read “väikeses majas” õppimise kohta ja mis kõik nende seinte vahel aset leidis… Ega mul ju päris sama ikka ei olnud, ma olen ikkagi teisest soost ja ega ma vist kellegi pruunisilmne (või noh, sinisilmne) tüdruk ka polnud nagu siin luuletuses. Või võib-olla olin ka. Ma igatahes päris kindlasti ei usu, et ma oleksin olnud mõnele poisile too tüdruk, kes kehastas kõike seda mis naiste juures on valesti.
Võib-olla nüüd juba olen.
Lugege igal juhul lingi alt täispikkuses Jürgen Rooste ilusat luuletust “Õhtujutt Šeherzadele” Loomingust.
/—/
kuidas ma sel hetkel tahtsin
endale pruune silmi
või et ta võiks armastada
ka noid mu moodi
sinakashalle
terve elu olen püüdnud
endale luuletada just
sellised silmad
nagu nemad ihkavad…
/—/
