just staying ahead of the avalanche is the key here.
Ma elan teatrietendusest etenduseni, muu ei paku enam pinget, muu on rutiin. Ja veiniklaasist veiniklaasini. Teatrihull alkohoolik. Vaikselt kõrvalt lisaks areneva söömishäirega ka, tundub. Kas nii peabki olema? Päriselt?
