Nii on, et alati ei saa olla motiveeritud, peab selle asemel õppima olema distsiplineeritud. Mul on vannitoas peeglile kinnitatud leheke almighty internetist leitud motiveerivate mõtteteradega, hetkel a la ‘fat lasts longer than flavor‘ jne, ehk sellised, mis on parajasti minu seatud eesmärgi saavutamiseks sobilikud. Tänane järjekordsete eneseabipiltidega postitus sisaldab neid mõtteterasid, mis viimasel ajal mind kõnetanud on. Esiteks ja üle kõige – vana hea ülemõtlemine… on nii pööraselt paljude hädade allikas! Ning teisalt, et erinevus rikastab. Meil kõigil on oma head küljed ja oma kiiksud, oma varjatud pool, oma luukered, aga see ei tähenda, et mõni meist oleks halvem või parem, sest tal just need on. Võib-olla mõnes situatsioonis või kontekstis, aga mitte alati, mitte igal pool. Oluline on, kuidas aktsepteerida ja edasi elada, kuidas koos töötada (elada) ja äkki isegi koostööd teha. Ka mu viimase aja lemmikmõtteviis-deviis ‘Fuckem‘ töötab kahtlemata sageli, aga olgem ausad – mitte alati. Niisiis jällegi – hapra tasakaalu leidmine elus ja kõiges, mida teeme. Kuidas mitte ohverdada sotsiaalset elu või tervist ning samas saavutada see vaatepilt peeglis, mida näha tahan. Selle tasakaalu otsingul olen siis praegu. Ja paistab, et minust saab ka prooviks mõneks ajaks SEE tüdruk, kes oma fancy sheikeriga spordiklubi riietusruumis möllata saab ning kel reaalselt on jõusaalikava ühel päeval rind/õlg, teisel päeval biitseps/selg ning kolmandal päeval jalg/kõht/alaselg, mitte nagu vanasti, et “siuh-vilksti terve keha letsgo”. Peab tunnistama, et hetkel, vähemalt teoorias kõlab täitsa hästi. Pole ju ammu käinud ka, pole küllastust. Pealegi on jõusaale, mida katsetada ja millest vaheldust leida – päris mitu ja kuna jõusaalikava võtab nädalast enda alla 3 päeva siis see jätab ju 4 päeva poksiks/jooksuks/kardioks, milleks iganes.
Kui ei proovi, siis ei saa ju teada, kas töötab? Platseeboefekt kas või.
